Huvi tervislike hoonete vastu kasvab kõikjal maailmas, nii ka Eestis. Miks puit ja roog ehitusmaterjalidena nii populaarseks muutumas on?
Inimesed on puidust hooneid ehitanud sajandeid. Need on loomult soojad, nii füüsiliselt kui visuaalselt, ja keskkonnasõbralikud. Üheks nii puidu kui roo võluks on kahtlemata see, et need on kohalikud ehitusmaterjald igal pool, kus puid ja roogu kasvab. Puidust ehitsmaterjali valmistamine on võrreldes mõnede teistega suhteliselt lihtne. Ning lisaks kõigele muule sobivad puitehitised ümbritsevasse keskkonda hästi.
Puitmajade mõiste tänapäeval
Tänapäevased tehnoloogiad on muutnud puitmajade mõiste tunduvalt laiemaks kui pelgalt klassikalised käsitöö ümarpalkmajad, freesprussmajad või puitkarkass majad. Viimasel kümnendil on lisandunud erinevaid puitmajatüüpe: elementmajad, moodulmajad, ruumelementmajad.
Kaasaegne ehitaja mõtleb nii maja kui pererahva tervisele
Maja seinte, lagede, põrandate soojustamisel peaks algusest lõpuni valima sellised materjalid, mis lasevad seintel hingata ehk õhuniiskusel liikuda. Siis on välistatud risk, et niiskus koguneb konstruktsioonide vahele ja hakkab seda mädandama, tekitades halba siseõhukvaliteeti ja vähendades soojustusmaterjali võimet sooja pidada.
Soojustusmaterjali valides võetakse pahatihti arvesse vaid selle soojaerijuhtivuse näitajad, kuid tegelikkuses on märksõnaks hoopis niiskus. Meie kliimas õigustab ökoloogiline materjal nagu rooplaat ennast rohkem kui kivivill. Ehk, et kui soojustusmaterjali sisse kondenseerub niiskust siis looduslike materjalide võime sooja pidada ei muutu kuid kivivillal langeb järsult ja erinevalt looduslikest materjalidest kivivill enam ei kuiva kuid rooplaadile ei tee niiskus midagi. Rooplaat on meie kliimas niiskusele isegi vastupidavam kui puit. Rookatus peab meie kliimas vastu ca 80-100 aastat.
Räägitakse maja hingavusest ehk difuussest ventilatsioonist. Täna kasutatakse ehituses palju ka selliseid materjale, mis niiskust ei karda, näteks penoplasti või mineraalvilla. Aga kui nende materjalidega soojustada puitkonstruktsiooniga või renoveeritavat puitmaja, võib tulemus olla vastupidine. Mis tähendab, et kui ühel pool seina on niiskem, tahab veeaur või niiskus seinast läbi pressida, liikuda kuivema keskkonna poole. Seina materjal peab suutma hingata ehk niiskust läbi lasta ilma et niiskus jääks kuhugile pinnale pidama, muidu kondenseerub see veeks. Ühesõnaga, materjal peab suutma veeauru liikumise üle elada. Puit ja roog on selles mõttes ideaalne kombinatsioon aga näiteks mineraalvill seda ei suuda.
Niiskuse kogunemine palgi ja sõrestik konstruktsioonide vahele, võib seal tõsiseid probleeme põhjustada. Teiseks kui me hoiame liigset niiskust siseõhus, siis on see inimese tervisele kahjulik ja ebatervislik keskkond. Seal võivad tekkida hallitusseened ja need eritada toksilisi aineid, mida me siis igapäevaselt sisse hingame.
Soojustusmaterjaliks roog – just nagu vanasti. Soovitame kaasaegse tehnoloogiaga valmistatud pillirooplaate
Rooplaadiga võib soojustada nii seest kui väljastpoolt maja. Kui väljast, siis piisab 10 cm paksusest rooplaadist ja kui seest siis piisab 5 cm paksusest rooplaadist. Üle selle ei tohiks seest soojustada, muidu nihkub külmasild liiga konstruktsiooni sisse ja külm tuuakse hoopis majja.
Pilliroo teeb heaks soojustusmaterjaliks selles olev õhk.
-
Niiskuse kondenseerumise ohtu ei ole. Pilliroog ei karda niiskust ega lähe iial mädanema.
-
Pealegi on rooplaate kerge paigaldada: karkassi pole vaja, plaadid kinnitatakse naelte või kruvidega seina
-
krohvi saab kanda otse plaadile.
-
rooplaat ja lubikrohv on hea tuuletõke, samas hingav.
-
Krohvitud seina alternatiivina võib teha karkassi: postid jäävad kahele poole rooplaati ja need kaetakse kas vineeri või OSB plaadiga, mis kaetakse siis vastavalt vajadusele kas plaatide või tapeediga.
Rooplaate on võimalik valmistada vastavalt tellija mõõtudele.
Rooplaadist saab täislahendusi, aga ka vaheseinu, karkassi pole vaja.
Rooplaadid sobivad hästi nii seinte, lagede kui põrandate soojustamiseks. Vundamendi soojustamise olulisust hinnatakse meil sageli üle. Kui on krohvitud vundament siis õhk sealt läbi ei käi. Külm ei liigu otseläbi vundamendi vaid maa alt üles. Kui on korralikult tehtud ja rooplaadiga soojustatud põrandad, seinad ja vahelaed, siis vundamendi soojustamine on kõige viimane teema.
Targalt ehitades, saab maja hingata ja tuleb niiskusega kenasti toime, on tagatud nii maja tervis kui ka seal elavate inimeste oma.
Rooplaadi eelised
-
Hea soojapidavusega
-
Hea heliisoleerija
-
Hea tulekindlusega
-
Tagab naturaalse sisekliima
-
Looduslik toode
-
Hallituse ja allergiavaba
-
Lihtne paigaldada
-
Võimaldab ehitada kiiresti
-
Enda rakust kandev seinalahendus, mis ei vaja karkassi
Rooplaadi kasutusvõimalused:
-
Elumajad
-
Kortermajad
-
Kerghooned
-
Siseseinad
-
Välisseinad
-
Vaheseinad
-
Vahelaed
-
Põrandad
-
Katusealused
-
Piirdeaiad
-
Varjualused